Tutvumisnädal

Hei jälle!

Teisipäeva hommikul üles ärgates kallas akna taga nagu oavarrest ja mõtlesin, kuidas küll rattaga HANi (Hogeschool van Arnhem en Nijmegen, University of Applied Sciences) sõita. Vahepeal tekkis idee minna bussiga, aga ühe otsa pilet on siin 2 €, seega otsustasin ikka ratta kasuks. Kella poole 11 ajal enam ei sadanud eriti, nii et sai sõitma hakata. 500m enne kooli hakkas aga sadama täielikku padukat, nii et ma olin nagu läbivettinud kassipoeg. Järeldus: Hollandis olles on hea vahetusriideid kaasas kanda. :)


Koolist saime tutvumiskotid, kus oli sees linnakaart, pastakas, brošüür, kus olid kirjas tähtsamad asjad ja rattatuli, kuna siin saab pimedas ilma tuleta sõitmise eest trahvi. Meile pakuti teed ja kohvi ja seejärel tuli meiega rääkimda tervise ja sotsiaalteaduste osakonna direktor. Ta küsis kust keegi pärit on, mida õpib ja miks just Hollandi valis. Enamus erasmuslasi õpib siin kas alg-või põhikoooli õpetajaks ja siis neli tudengit peale minu õpivad veel sport sciencit. Kui järg minuni jõudis, siis ütlesin, et olen pärit Eestist. Tal oli selline nägu peas, et ma sain kohe aru, et ta ei tea, kus Eesti asub (kuigi ta on direktor...). Seletasin natukene, kus me asume ja et mis on meie pealinn ja ta ütles selle peale, et vaatab kaardilt järele. :D:D:D


Kui kõik tähtsamad asjad olid ära räägitud, siis läksime kooli kohvikusse, mis meenutas pigem baari. Seal anti meile puuvilju ja saiu. Hollandlased söövad üldse ainult õhtuti korralikult sooja toitu. Hommikuks söövad nad müslit või saiu, lõunaks saiu ja alles õhtul teevad endale prae. Need saiad on nagu sandwichid, kus üks baquette on lõigatud pooleks ja sinna vahele on pandud juustu või sinki ja siis salatit. Aga mingit kastet või määret sinna tavaliselt vahele ei käi (vähemalt koolis mitte).

Pärast lõunat oli vihm järele jäänud ning saime kõik koos minna rongijaama, kus meid jagati rühmadesse. Ühes rühmas ei tohtinud olla inimesi samalt korruselt ega ka samast riigist. Kuna aga soomlasi ja hispaanlasi on nii palju, siis juhtus ikka nii, et ühest riigist on ka kaks inimest. Meie rühmas oli Yvonne Austriast, Silja ja Eedu Soomest ja mina. Meil oli aega 1,5 tundi ja pidime läbi käima 12 erinevat punkti kesklinnas ja leidma küsimustele vastused. Üks teine grupp sai kõik õiged vastused, meie aga 7, aga kuna nende rühm ei jõudnud aja sees kohale, siis meie võitsime! :D

Näiteks oli küsimus, millest see vapp (pildil) tehtud on, või millal lõpetati kiriku restaureerimised, või kui palju maksab Nijmegeni suurimasse kasiinosse sissepääs.

Õhtul pidi meil olema grillimine, aga kuna sadas, siis tegime peo kaheksandal korrusel. Sinna oli tellitud erasmuse programmi poolt kiirtoitu ja alkoholi. Ma otsisin netist ka pilte traditsioonilise hollandi kiirtoidu kohta. Kõik toit on ära paneeritud ja rasvas praetud ehk siis fritüürist läbi lastud.

Kaassouffle – See kujutab endast juustutaskut sulanud juustuga.

 Frikandel – See pidi meenutama maitselt vorsti ja koosnema lihast, aga ma kahtlen selles sügavalt.

 Ma ei tea, kuidas seda täpselt nimetatakse, aga see on ka põhimõttelislet nagu kroketten, aga siin sees on nuudlid koos aedviljatükikestega.

Kroket – See koosneb kartulist, mis on segatud, kas hakkliha, kana või aedviljadega.


Sellega on mu toiduülevaade praeguseks lõppenud. :)

Õhtul mängisime mõnda joomismängu. Näiteks ringis hakkab igaüks ütlema, mida ta kunagi ei ole teinud ja kui keegi ringis olijatest seda teinud on, siis ta peab jooma. nt. Never have I ever done the weed. Ja siis mängisime ühte kaardimängu, mis on põhimõttelislet sama nagu Bailagi, aga seda saab mängida ka siis, kui päris Baila kaarte ei ole. Kaheksandal korrusel on ka rõdu või pigem oleks õige öelda, et seal saab minna katusele, siis viisime sinna muusika ja tantsisime.

Kolmapäeval oli meil vaba päev, kus tegime Sannaga nö. hädavajalikke toiminguid. Ostsime endale OV-chipcardi, millele saab raha peale laadida, et bussiga sõita. Aga isegi seda kaarti kasutades on ühe korra pilet 1,5€, nii et ma pigem eelistan rattaga sõitmist. Ostsime veel ka hollandi mobiilioperaatori sim-kaardi, nii et nende kõnekaardide vahel teostatavad kõned on tasuta. Ja viimaks tegime passipildid, et saaksime teha endale spordiklubikaardid. Siin on väga korralik spordikompleks, mille kohta võite lugeda või pilte vaadata siit: http://www.ru.nl/sportscentre/

Õhtul istusime lihtsalt 4 tundi köögis ja ajasime juttu. Kuna me oleme siiani kõik päevad umbes kella 3 ajal magama saanud, siis täna olid kõik väga väsinud ja kesköö paiku mindi ära oma tubadesse.


Neljapäeval oli tutvumisnädala teine päev, kus sõitsime kõik koos HANi. Meil on tehtud facebooki ka kommuun, mille pealkirjaks on International Bike Gang Nijmegen. :D
Seal meid jagati rühmadesse, riikide järgi, ja me pidime tegema plakati ning seda tutvustama. Mina kuulusin siis sellesse gruppi, kus oli oma riigi esindajaid ainult üks. Ja välja mõelda seda, mille poolest me tuntud oleksime, on väga raske, kuna looduse ja suusatamise poolest on Soome vähemalt sama tuntud ja väga head šokolaadi ja odavat alkoholi saab ka teistest riikidest. Aga minu jaoks oluliste asjadena tõin välja selle, et alates 1.jaanuarist on ka meil kasutusel Euro ja Eestis on leiutatud Skype. Kui teil on mingeid ideid, mida ma oleksin võinud veel öelda, siis võiksite kommentaaridesse kirjutada. :)
Hiljem pakuti meile natukene snäkke: pähkleid ja eespool mainitud kroketeid ja jookideks karastusjooke, veini ja õllet, seejärel saime minna end õhtuks valmis sättima.


Sest õhtul me läksime Matrixxisse, kus toimus HANi koolialguspidu, mis oli mõeldud peamiselt esimese ja teise aasta üliõpilastele ja kuhu ka meie saime tasuta sisse. Matrixx on Nijmegeni põhimõtteliselt ainukene klubi, aga see on väga suur. 

Muusika oli alguses hea, aga siis lasti ainult technot, enamus lugusid oli ära lõigatud, ehk siis lasti lugudest 15 sekundilisi juppe, mis oli üksteisele otsa pandud, ja väga tugev bass oli peale pandud. 

http://www.youtube.com/watch?v=0U3Y9zzdDFM&feature=player_embedded 

See video ei ole küll tehtud eilsest peost, aga siin on näha, missigune klubi välja näeb.


Täna meil sadas JÄLLE, nii et võtsime vahetusriided kaasa ja väntasime kooli. Räägiti natukene sport science'i minorist ja tehti ringkäik koolimajas. Kui mul oleks võimalus siia kauemaks jääda, siis ma kindlasti teeksin seda, sest meie kehakultuuriteaduskonna võimalustega ei anna seda üldse võrrelda, nagu must ja valge. Järgmine nädal, kui kool pihta hakkab, siis kirjutan täpsemalt, mida ja kuidas õpin ja lisan ka pilte. 


Nüüd hakkab meil aga filmiõhtu.
Olge mõnusad ja nautige sooja ilma ja päikest! :)

Ärasõit ja esmamuljed

Heihei!

Kui mind oli soojade kallistuste ja heade soovidega teele saadetud, siis võis reis alata. Veendusin jälle selles, kui väike on Eesti, kui lennul Amsterdami Schipholi lennujaama istusin juhuslikult  koos oma sugulasega, kes samuti läks välismaale õppima. Kohale jõudes näitasid lennujaamast viidad rongijaama, kust ostsin ümberistumisega pileti Nijmegenisse. Rongiliiklus on Hollandis väga hästi arenenud ning võrreldes Eesti rongidega näevad need väga puhtad ja korralikud välja. Oma raske 24 kg kohvri ja 10 kg käsipagasiga jõudsin päikselisse Nijmegenisse, kus Magda võttis mind vastu  ja tõi kohale Vossenveldi ühiselamusse. See asub Maas-Waal kanali kõrval, mis ühendab Reini ja Meuse (Maasi) jõge ja on kesklinnast umbes 7 km ja koolist 4 km kaugusel.

                                                    Need pildid on tehtud läbi minu toa akna.

Kes veel ei tea, siis Nijmegen asub Hollandi idaosas Saksamaa piiri ääres ja on Hollandi vanim linn. Pindalalt on see üliõpilaslinn umbes poole suurem kui Tartu ja elanikke on veidi üle 160 000.

Natukene kirjutan ka elamisest. Köök on meil kogu korruse peale ühine, kus on potid-pannid ja kõik muu vajalik olemas. Oma tuppa jõudes vaatasid vastu ainult valged seinas, kuhu ei tohi midagi riputada ega üles panna. Ning enne kui ma asju sain lahti pakkima hakata, pidin ma otsima lapi ja tolmuimeja, et seda natukene koristada, kuna kõik oli suhteliselt tolmune. Mul on ka kaks väikest lampi, mis minu arvates on heal juhul öökapilambi suurusega ja valgustavad heal juhul poolt tuba. Laualamp on punane ja see annab toale õhtul juurde ainult romantilisust, mitte valgust. Ja siis mul tekkis idee, et äkki ma leian poest ka odava vaiba, et tuba veidikene kodusemaks ja õdusamaks muuta.

Kui ma sain oma asjad sisse ära seatud, siis sain teada, et pühapäeviti on linnas enamus poode suletud. Ainult kesklinnas on paar toidukauplust avatud, aga sinna on 7 km. Seega lootsin ainult oma kodunt kaasa võetud toidule, milleks olid tatar, leib ja banaanid.

Erasmuslastele on eraldatud Vossenveldis kolm korrust: esimene, kus elan ka mina, ning teine ja kaheksas. Igal korrusel elab üheksa erasmuslast, kellest enamusega saime eile juba ka tuttavaks. Minuga samal korrusel on Sanna ja Salla Soomest, Eliott Belgiast, Alvaro Hispaaniast, Olivia šveitsist ning meie majaülem Mark. 

Tänase päeva tippsündmuseks oli aga rattaost. Kuna Hollandis, kaasa arvatud Nijmegenis, on väga head rattateed ja vägaväga paljud sõidavad ratastega, siis pidin ka ise minema ratast ostma. Seda sain teha aga alles pärastlõunal, kuna mitmed poed on siin ka esmaspäeva hommikuti suletud. Läksime Oliviaga kesklinna ja käisime seal kahes rattapoes, kus müüdi aga ainult uusi rattaid ja need olid väga kallid. Siis kõndisime edasi, aga me ei olnud üles kirjutanud ühtegi täpset aadressi. Õnneks nägime juhuslikult teisi erasmuslasi, kellest üks tüdruk teadis lähedalolevaid rattapoode ning viimasest rattapoest me endale rattad soetasimegi. Kuna Nijmegenis on väga palju tudengeid, kes enne kooli algust rattaid ostavad. Seega on kasutatud ja seejuures ka odavat ratast väga raske leida, kuna paljud on juba ära ostetud. Lisaks peab rattal olema ka tuli, kuna vastasel juhul võidakse teha trahvi. Lisaks ostsin endale veel rohelise rattaluku, et keegi mu kallihinnalist ratast ära ei varastaks ja rattakoti, mille kinnitasin pakika peale, et poest toitu osta ja sinna sisse panna.

Natukene ka poodidest. Nagu kõigis teistes riikides vist peale Eesti, on ka siin Lidl. Lisaks on veel Emte,  mis on suuruselt umbes väiksema Rimi suurune ja kuna see on väga lähedal, siis sealt saab peamiselt süüa osta. Paari kilomeetri kaugusel on aga Albert Heijn, mis on väga suur toidupood ja seal on päris mitmekülgne ja rikkalik valik erinevaid toiduaineid. Seal ostmine võttis aga päris kaua aega, kuna sildid toitudel on hollandikeelsed ja enamus kaubamärke on ka tundmatud.  Aga ma ostsin ikkagi uusi asju, et neid proovida.

Üks Soome tüdruk, Salla, sai täna tädiks ja siis meie majaülem Marc ütles, et selle puhul on hollandlastel kombeks süüa ühte magustoitu, mida ka meie proovisime. Selleks on kuivatatud sai, mille peale on pandud väikesed kommikesed, mis on lagritsa maitsega. Aga see kõik oli nii kuiv, seega meie panime sinna vahele veel võid ja siis see maitses täitsa hästi.

Homme algab mul tutvumisnädal, nii et eks siis selgub täpsemalt, mis saama hakkab. Täna sain aga Marcilt, kes on minor of sport sciencis programmi juht, juba esimesed materjalid, mida läbi lugeda. Saab olema huvitav, aga raske. Ehk siis läbi raskuste tähtede poole. Kursusel on meil lisaks hollandlastele kaks Soome poissi, kes onn füsiot õppinud praeguseks kaks aastat, ja kaks hispaania poissi. 

Head ööd! :) Varsti kirjutan jälle.