Kui mind oli soojade kallistuste ja heade soovidega teele saadetud, siis võis reis alata. Veendusin jälle selles, kui väike on Eesti, kui lennul Amsterdami Schipholi lennujaama istusin juhuslikult koos oma sugulasega, kes samuti läks välismaale õppima. Kohale jõudes näitasid lennujaamast viidad rongijaama, kust ostsin ümberistumisega pileti Nijmegenisse. Rongiliiklus on Hollandis väga hästi arenenud ning võrreldes Eesti rongidega näevad need väga puhtad ja korralikud välja. Oma raske 24 kg kohvri ja 10 kg käsipagasiga jõudsin päikselisse Nijmegenisse, kus Magda võttis mind vastu ja tõi kohale Vossenveldi ühiselamusse. See asub Maas-Waal kanali kõrval, mis ühendab Reini ja Meuse (Maasi) jõge ja on kesklinnast umbes 7 km ja koolist 4 km kaugusel.
Kes veel ei tea, siis Nijmegen asub Hollandi idaosas Saksamaa piiri ääres ja on Hollandi vanim linn. Pindalalt on see üliõpilaslinn umbes poole suurem kui Tartu ja elanikke on veidi üle 160 000.
Natukene kirjutan ka elamisest. Köök on meil kogu korruse peale ühine, kus on potid-pannid ja kõik muu vajalik olemas. Oma tuppa jõudes vaatasid vastu ainult valged seinas, kuhu ei tohi midagi riputada ega üles panna. Ning enne kui ma asju sain lahti pakkima hakata, pidin ma otsima lapi ja tolmuimeja, et seda natukene koristada, kuna kõik oli suhteliselt tolmune. Mul on ka kaks väikest lampi, mis minu arvates on heal juhul öökapilambi suurusega ja valgustavad heal juhul poolt tuba. Laualamp on punane ja see annab toale õhtul juurde ainult romantilisust, mitte valgust. Ja siis mul tekkis idee, et äkki ma leian poest ka odava vaiba, et tuba veidikene kodusemaks ja õdusamaks muuta.
Kui ma sain oma asjad sisse ära seatud, siis sain teada, et pühapäeviti on linnas enamus poode suletud. Ainult kesklinnas on paar toidukauplust avatud, aga sinna on 7 km. Seega lootsin ainult oma kodunt kaasa võetud toidule, milleks olid tatar, leib ja banaanid.
Erasmuslastele on eraldatud Vossenveldis kolm korrust: esimene, kus elan ka mina, ning teine ja kaheksas. Igal korrusel elab üheksa erasmuslast, kellest enamusega saime eile juba ka tuttavaks. Minuga samal korrusel on Sanna ja Salla Soomest, Eliott Belgiast, Alvaro Hispaaniast, Olivia šveitsist ning meie majaülem Mark.
Tänase päeva tippsündmuseks oli aga rattaost. Kuna Hollandis, kaasa arvatud Nijmegenis, on väga head rattateed ja vägaväga paljud sõidavad ratastega, siis pidin ka ise minema ratast ostma. Seda sain teha aga alles pärastlõunal, kuna mitmed poed on siin ka esmaspäeva hommikuti suletud. Läksime Oliviaga kesklinna ja käisime seal kahes rattapoes, kus müüdi aga ainult uusi rattaid ja need olid väga kallid. Siis kõndisime edasi, aga me ei olnud üles kirjutanud ühtegi täpset aadressi. Õnneks nägime juhuslikult teisi erasmuslasi, kellest üks tüdruk teadis lähedalolevaid rattapoode ning viimasest rattapoest me endale rattad soetasimegi. Kuna Nijmegenis on väga palju tudengeid, kes enne kooli algust rattaid ostavad. Seega on kasutatud ja seejuures ka odavat ratast väga raske leida, kuna paljud on juba ära ostetud. Lisaks peab rattal olema ka tuli, kuna vastasel juhul võidakse teha trahvi. Lisaks ostsin endale veel rohelise rattaluku, et keegi mu kallihinnalist ratast ära ei varastaks ja rattakoti, mille kinnitasin pakika peale, et poest toitu osta ja sinna sisse panna.
Natukene ka poodidest. Nagu kõigis teistes riikides vist peale Eesti, on ka siin Lidl. Lisaks on veel Emte, mis on suuruselt umbes väiksema Rimi suurune ja kuna see on väga lähedal, siis sealt saab peamiselt süüa osta. Paari kilomeetri kaugusel on aga Albert Heijn, mis on väga suur toidupood ja seal on päris mitmekülgne ja rikkalik valik erinevaid toiduaineid. Seal ostmine võttis aga päris kaua aega, kuna sildid toitudel on hollandikeelsed ja enamus kaubamärke on ka tundmatud. Aga ma ostsin ikkagi uusi asju, et neid proovida.
Üks Soome tüdruk, Salla, sai täna tädiks ja siis meie majaülem Marc ütles, et selle puhul on hollandlastel kombeks süüa ühte magustoitu, mida ka meie proovisime. Selleks on kuivatatud sai, mille peale on pandud väikesed kommikesed, mis on lagritsa maitsega. Aga see kõik oli nii kuiv, seega meie panime sinna vahele veel võid ja siis see maitses täitsa hästi.
Homme algab mul tutvumisnädal, nii et eks siis selgub täpsemalt, mis saama hakkab. Täna sain aga Marcilt, kes on minor of sport sciencis programmi juht, juba esimesed materjalid, mida läbi lugeda. Saab olema huvitav, aga raske. Ehk siis läbi raskuste tähtede poole. Kursusel on meil lisaks hollandlastele kaks Soome poissi, kes onn füsiot õppinud praeguseks kaks aastat, ja kaks hispaania poissi.
Head ööd! :) Varsti kirjutan jälle.
Köök on küll kena ja suur, aga su toa pildi järgi võib julgelt öelda, et toad on teil küll seal viletsamad kui TÜ ühikates :O Hollandist oleks ikka paremat lootnud :) Aga pole viga, ega see üliõpilase elu ei tohigi väga luks olla :D:D
ReplyDeletehaaahha, hakkab pihta. enam vähem tean, mida tunned ja mõtled, kui oled nt üksi oma toas või kuskil käid ringi. sama oli mul aasta tagasi. ja muide, kumm, käisid mul norras külas, ega polnud nii, et põrandalt võib süüa ja silm puhkab kuhu iganes pilkad. tudengi elu ongi lihtne, aga see tehakse ise huvitavaks. tervitused. naudi!
ReplyDeleteHei! Tore kuulda sinust. :)
ReplyDeleteSinu toa kohta ütleks, et see meenutab mulle kangesti haiglapalatit... aga meditsiinitudengile ongi see võib-olla sobiv ;D
Kummile ja Krisile ütleks, et minu tuba Soomes nägi küll üsna OK välja, aga hind oli ka päris kõrbe.
Minuarust see, et teil ühisköök on on super, sest siis saavad kõik kokku saada ja juttu puhuda. Minul Soomes kahjuks sellist võimalust ei olnud (kui mu 2 korterinaabrit välja arvata).
Igatahes.. jõudu-jaksu! jääme uusi postitusi ootama :)
Ka mina ootasin midagi TÜ ühikate sarnast, aga pole viga, ma olen juba oma uue toaga ära harjunud. :)
ReplyDeleteAga ma unustasin blogisse kirjutada, et meil on siin ka väike sõber hiir, kellele panime nimeks Miki. Õnneks olen teda ainult ühe korra näinud ja rohkem ma teda näha ei taha. :D
Köögiga olen ma väga rahul, sest esimese korruse köök näeb kõige parem välja ja siin on ka mikrokas, kus saab sööki soojendada. Mis on väga hea, kuna ma suutsin endale teha nii palju suppi, et ma olen seda juba kolm päeva söönud - tudengielu. :D