Tuesday, December 13, 2011
Friday, December 9, 2011
Läänemeri
Need, kes saksa keelt on õppinud, teavad, et "see" on saksa keeles meri ja "meer" on saksa keeles järv. Ja kuna Olivia räägib saksa keelt, siis näiteks tõi ta "Ostsee". Ja eile hollandi keele tunnis hakati jälle rääkima Ostsee'st ja ma ei saanud üldse aru, mis merest nad räägivad. Eesti keeles ei ole ühegi mere nimi "Idameri". Ja siis ma googeldasin ja tulemus:
Ostsee on meie jaoks Läänemeri!!!
Kõigist lääneriikidest asub ta idas, nii et nende jaoks on see Ostsee, meist asub ta aga läänes, nii et meie ütleme selle kohta Läänemeri. Aga soomlaste jaoks on see Itameri ehk siis tõlkes ikkagi Ostsee. :D
Ma hakkasin mõtlema, et ei tea, kuidas nt. lätlased ja leedulased seda kutsuvad, sest neist asub see samuti läänes.. või venelased.
Ostsee on meie jaoks Läänemeri!!!
Kõigist lääneriikidest asub ta idas, nii et nende jaoks on see Ostsee, meist asub ta aga läänes, nii et meie ütleme selle kohta Läänemeri. Aga soomlaste jaoks on see Itameri ehk siis tõlkes ikkagi Ostsee. :D
Ma hakkasin mõtlema, et ei tea, kuidas nt. lätlased ja leedulased seda kutsuvad, sest neist asub see samuti läänes.. või venelased.
Sunday, December 4, 2011
Kaunist teist adventi!
Esimene advent- vihma sajab, tuuleiilild keerutavad mahalangenud sügislehti, väljas on 10 kraadi sooja. Ei kõla just eriti talve moodi. Laua peal põleb mul lõhnaküünal, mis annaks küll natukene märku, et jõulud on tulemas, aga samas ka mitte eriti. Siin on ikka sügis ja ei mingit märku talvest. Aga hetkel olen ma sellega rahul. :)
Täna on teine advent, ilm on peaaegu sama soe, aga mul on vähemalt jõulutunne. Uskumatu, aga see on ka võimalik ilma lumeta. :)
Alvarol oli sünnipäev, kuhu kõik pidid midagi rahvuslikku küpsetama, nii et tegin oma elu esimese kringli. See tuli superhea. Siin on ka pildid sellest.
Kõik olid midagi valmistanud, nii et kaks lauda olid taldrikuid täis, millel oli kõike head ja paremat: austria appelstruudel, hispaania kartuliomlett ja leivad erinevate katetega, soome rullbiskviit (tundsin end nagu kodus) ja soolane piruka, kreeka ahjuvorm hakkliha ja kartuliga pluss veel komme ja krõpse. Pidu võis alata ja kesta kuni hommikuni.
Ja mulle meeldivad need pärast-pidu-hommikud. Ärkasime lõuna paiku üles, sel korral istusime koos köögis, Rob valmistas meile koos oma tüdrukuga Hollandi pannkooke. Nämma. Parim hommik. Kõigil on aega, kuhugi ei ole kiiret. Mida muud veel elult tahta ja õhtul vaatasime filmi.
Siin siis paar pilti ka meie sushi-õhtust. Ma küll olin pigem pealtvaataja rollis, kui seda valmistati, aga maitses see igatahes väga hästi. :) Matu, jaanuaris!!!
Paar päeva tagasi ärkasin hommikul üles ja läksin kööki, et süüa. Ja nagu enamus meist, söön ka mina alati köögis. Olin jogurti endale kaussi ära valanud, kui kuulen karbinat. Mõtlesin, et okei, vb kuulsin midagi valesti. Aga siis kordub see uuesti.. ja uuesti.. ja see oli kindel märk sellest, et kusagil köögis on hiir. Võtsin oma kausi ruttu kaasa ja läksin ära enda tuppa. Ma ei julgenud isegi nõusid minna pesema, enne kui teised üles ärkasid ja kööki tulid. Ma küll ei karda hiiri, aga kohe kindlasti ei soovi ma neid köögis näha, isegi, kui kõik ütlesid, et see on üks väike armas hiir. Ei, hiir ei saa olla väike ja armas.
Nüüdsest on meil üleval hiirelõksud, koos peanut butteriga, kuna hiired armastavad seda rohkem kui juustu! Ja lisaks kallas Mark veel igale poole köögi äärtesse ja nurkadesse piparmündiõli, mis pidi ka aitama. Vähemalt ma pole kaks päeva hiirte krabinat kuulnud.
Sel neljapäeval kutsus Rob meid Tuomase ja Eetuga tema onupoja juurde tudengipeole. Ta sugulane elab student house'is ja nad korraldasid peo, kuhu oli kutsutud 450 inimest. Ja tõesti 450 piletit oli välja müüdud!!! Neidudele oli pilet 12.50 ja noormeestele 15 eurot ning alkohol oli tasuta! Ehk siis said juua õlut ja veini nii palju, kui soovisid. See maja oli muidu neljakorruseline, aga pidu oli kahel esimesel korrusel. Maja ees valvas politseinik, et keegi väljas ei oleks, et mitte naabrite rahu häirida. Enne pidu olid majaelanikud käinud ka naabreid hoiatamas, et pidu tuleb. Esimesel korrusel oli riidehoid, kuhu kõik said oma joped panna. Akende ette olid pandud madratsid, et klaasid terveks jääksid. Inimesed olid reaalselt külg külje kõrval üksteise külge naelutatud ja ega tantsimiseks eriti ruumi ei jäänud. Muusika oli väga vali, vähemalt ma arvan nii, aga kuna inimesed püüdsid esialgu muusikast üle rääkida ja seejärel teistest inimestest üle rääkida, siis ega muusikat ei kuule küll. :D Kui me lahkusime kella nelja ajal, siis põrandal oli 2 cm paksune õllekiht, sest vaadiõlled valati kõik topsidesse- osa topse läheb ikka ümber, kui nii palju inimesi koos on, osad viskasid vahepeal õllet maha, kui enam juua ei tahtnud jne. Igastahes oli see kindlasti meeldejääv ja igas mõttes uskumatu pidu.
natukene räägin ka oma pangakaardi tegemisest. Selleks, et teha isiklikku OV-chipcardi, millega on bussi-ja rongisõit 40% odavam, on mul vaja pangakaarti ja et saada pangakaarti, pidin ma ennast hollandisse sissekirjutama. Ehk siis kõik protseduurid olid üksteisega seotud. Egas siis midagi, kui vaja, siis vaja. Algus läks küllaltki sujuvalt. Aga ma olen siin täpselt kahel korral vihastanud ja see on nende bankade pärast. Ma ei saa aru, miks see süsteem vahepeal nii keeruline peab olema. Sul on vaja nii mitmeid dokumente ja siis sa pead veel maksma selle kaardi avamise eest, kui sa välisüliõpilane oled. Aga kui aus olla, siis ma ei usu, et see on kergem ka sellele välismaalasele, kes tuleb eestisse õppima. Kindlasti on ka temal vaja teha küllaltki palju paberitööd. Ma arvan, et keegi meist ei ole mõelnud sellele, kuidas välisüliõpilane eestis pangakonto avada saaks, või kas näiteks hollandlased saavad oma kaardiga ka eestis maksta. (muide, nemad ei kasuta Visa ja Maestro kaarti nagu põhjamaalased seda teevad). Nii et ei ole hullu. Ma saan hakkama ja oskan edaspidi ka teistele nõu anda. :)
Ja veel ük asi, millest ma mõelnud olen. Kui ma olin Eestis, siis välismaale minek oli vägagi suur asi. Ma kujutan ette, et kui ma oleksin reisinud Amsterdami, siis ma oleksin väga õnnelik olnud. See ei tähenda kindlasti seda, et ma praegu ei oleks, sest mulle tõesti meeldib Holland ja ma arvan, et siinsed linnad on väga kaunid! :) Aga. Siin reisides ei teki mul välismaaloleku tunnet. Ma olen kogu aeg justkui kodus. Istun rongi peale ja sõidan Amsterdami või Rotterdami või Maastrichti ja õhtul koju tagasi. See on umbes nagu istuda hommikul rongi peale, et sõita Tallinnasse ja õhtul tagasi Tartusse. Ja mõelda vaid, kui saaks Saksamaale sõita. Siin olles olen väga palju kuulnud, et Saksamaal on tõelised jõuluturud, mis on väga populaarsed ja üle Euroopa kuulsad. Me võtsime hommikul rongi, kaks tundi ja olimegi Düsseldrofis. Teadsin küll, et lähen teise riiki ja oli küll see soe põnevil-oleku-tunne sees, kui lähed uude kohta, aga see ei ole see: oo, ma olen välismaal tunne. Ma ei oska seda paremini kirjutada ja tõenäoliselt ei saa te seda ka endale ette kujutada, aga vb mõistate, mis ma öelda tahtsin.
Natukene rongi juttu veel. Vb see aitab mu eelnevat juttu lahti mõtestada. Teate, kui kummaline on mõelda (ja ka kogeda), et istud rongi peale, sõidad teise riiki ja tuled õhtul tagasi. See kõik toimub ühe rongipiletiga, keegi ei kontrolli ID-kaarti ega passi, kuna tegelikult ma ju ületasin ikkagi riigipiiri ja mul ei ole vaja vahetada selleks raha, et teises riigis midagi osta. See kõik on lihtsalt ülilihtne. Ma mõtlesin aga selle üle, kuidas siis rongiliiklus toimus, kui ei olnud Schengenit. Kas siis rongiga riigipiiri ületades pidi dokumenti näitama? Või kas kontrolliti kusagil su pagasit? Kui keegi teab, võib mulle kirjutada. :) Aga igatahes on see väga tore, et kõik nii sujuvalt toimib. :)
Täna käisime Düsseldorfis Christmas marketil. Kuigi meil ei ole veel lund, siis ma tunnen täielikult, et minu südames on juba jõulud. Kaks päeva tagasi tegime jõululoosimise, nii et igaüks sai endale ühe sõbra, kellele ta teeb jõulupaki ning pidu toimub meil tuleval reedel. Mul on juba välja mõeldud ka, mis ma teen ja postitan selle järgmisel korral ka blogisse. Aga Saksamaal käimine andis viimase tõuke minu jõulutunde tekkimisele. Düsseldorfi südalinnas oli 6 platsi, millel pakuti erinevaid kaupu müügiks ja loomulikult ei puudunud sealt ka traditsioonilised sakslaste söögid ning hõõgvein ja munaliköör. Ja jõululaulud!!!
Ning ma tundsin, et ma igatsen neid dekoratsioone poodide vaateakendel ja valgusteid majadel, mida meil hakatakse üles panema eestis vist juba novembri keskpaigast. Hollandis on kaunistused ainult tänavatel, ehk siis midagi sellist nagu Tartus Rüütli tänaval. Saksamaal aga oli jõuluhõngu tunda tõesti igal pool.
See oli justkui lavašš, millele oli peale pandud juust ja sink. Ehk siis midagi prantsuse köögist üle võetud.
A Munich delicacy is the this Kartoffel a shredded potato Pattie which is fried in hot oil until golden brown and then served with apple sauce.
Traditsiooniline bradwurst
Väike kringlike ehk bretzel
Õunastruudel
ma ei mäleta selle toidu nime praegu, aga põhimõtteliselt baquette peale määritakse sulajuust, mis tõmmatakse noaga suure juustutüki küljest. Suur juustutükk on nö tuleraudade vahel, kus ta vaikselt sulab ja mullitab.
Soome mesi ja sinep!
Ja Düsseldrofis oli murdmaasuusatamise MK etapp eile ja täna. See oli kohe südalinnas, piki Rheine jõge. Kuna Eestis olles on alati etapi vaatamiseks piletit vaja ning kuna meie peamine eesmärk oli siiski jõuluturg, siis ma piletite hindasid vaatama ei hakanud. Koju jõudes mu uudishimu oli aga kahjuks liiga suur ning ma vaatasin järgi ja selle võistlusel ei olnudki piletit. Ma olin nii pettunud, ma olin ainult kilomeetri kaugusel sellest, et seda võistlust näha ja eestlastele kaasa elada. Aga no, mis siis ikka. Tegime võistlusrajaga ja maskotiga pildid ära, nii et need, kes ei tea, võiksid arvata, et me siiski nägime ka võistlust. :D
Eesti ja Soome lipp kõrvuti.
Video pärast MK etappi Saksa esinejast.
Ma olen happy! :)
Mõnusat jõuluaega kõigile ja olge tublid! :) Kallistan!!!
Täna on teine advent, ilm on peaaegu sama soe, aga mul on vähemalt jõulutunne. Uskumatu, aga see on ka võimalik ilma lumeta. :)
Alvarol oli sünnipäev, kuhu kõik pidid midagi rahvuslikku küpsetama, nii et tegin oma elu esimese kringli. See tuli superhea. Siin on ka pildid sellest.
Kõik olid midagi valmistanud, nii et kaks lauda olid taldrikuid täis, millel oli kõike head ja paremat: austria appelstruudel, hispaania kartuliomlett ja leivad erinevate katetega, soome rullbiskviit (tundsin end nagu kodus) ja soolane piruka, kreeka ahjuvorm hakkliha ja kartuliga pluss veel komme ja krõpse. Pidu võis alata ja kesta kuni hommikuni.
Ja mulle meeldivad need pärast-pidu-hommikud. Ärkasime lõuna paiku üles, sel korral istusime koos köögis, Rob valmistas meile koos oma tüdrukuga Hollandi pannkooke. Nämma. Parim hommik. Kõigil on aega, kuhugi ei ole kiiret. Mida muud veel elult tahta ja õhtul vaatasime filmi.
Siin siis paar pilti ka meie sushi-õhtust. Ma küll olin pigem pealtvaataja rollis, kui seda valmistati, aga maitses see igatahes väga hästi. :) Matu, jaanuaris!!!
Paar päeva tagasi ärkasin hommikul üles ja läksin kööki, et süüa. Ja nagu enamus meist, söön ka mina alati köögis. Olin jogurti endale kaussi ära valanud, kui kuulen karbinat. Mõtlesin, et okei, vb kuulsin midagi valesti. Aga siis kordub see uuesti.. ja uuesti.. ja see oli kindel märk sellest, et kusagil köögis on hiir. Võtsin oma kausi ruttu kaasa ja läksin ära enda tuppa. Ma ei julgenud isegi nõusid minna pesema, enne kui teised üles ärkasid ja kööki tulid. Ma küll ei karda hiiri, aga kohe kindlasti ei soovi ma neid köögis näha, isegi, kui kõik ütlesid, et see on üks väike armas hiir. Ei, hiir ei saa olla väike ja armas.
Nüüdsest on meil üleval hiirelõksud, koos peanut butteriga, kuna hiired armastavad seda rohkem kui juustu! Ja lisaks kallas Mark veel igale poole köögi äärtesse ja nurkadesse piparmündiõli, mis pidi ka aitama. Vähemalt ma pole kaks päeva hiirte krabinat kuulnud.
Sel neljapäeval kutsus Rob meid Tuomase ja Eetuga tema onupoja juurde tudengipeole. Ta sugulane elab student house'is ja nad korraldasid peo, kuhu oli kutsutud 450 inimest. Ja tõesti 450 piletit oli välja müüdud!!! Neidudele oli pilet 12.50 ja noormeestele 15 eurot ning alkohol oli tasuta! Ehk siis said juua õlut ja veini nii palju, kui soovisid. See maja oli muidu neljakorruseline, aga pidu oli kahel esimesel korrusel. Maja ees valvas politseinik, et keegi väljas ei oleks, et mitte naabrite rahu häirida. Enne pidu olid majaelanikud käinud ka naabreid hoiatamas, et pidu tuleb. Esimesel korrusel oli riidehoid, kuhu kõik said oma joped panna. Akende ette olid pandud madratsid, et klaasid terveks jääksid. Inimesed olid reaalselt külg külje kõrval üksteise külge naelutatud ja ega tantsimiseks eriti ruumi ei jäänud. Muusika oli väga vali, vähemalt ma arvan nii, aga kuna inimesed püüdsid esialgu muusikast üle rääkida ja seejärel teistest inimestest üle rääkida, siis ega muusikat ei kuule küll. :D Kui me lahkusime kella nelja ajal, siis põrandal oli 2 cm paksune õllekiht, sest vaadiõlled valati kõik topsidesse- osa topse läheb ikka ümber, kui nii palju inimesi koos on, osad viskasid vahepeal õllet maha, kui enam juua ei tahtnud jne. Igastahes oli see kindlasti meeldejääv ja igas mõttes uskumatu pidu.
natukene räägin ka oma pangakaardi tegemisest. Selleks, et teha isiklikku OV-chipcardi, millega on bussi-ja rongisõit 40% odavam, on mul vaja pangakaarti ja et saada pangakaarti, pidin ma ennast hollandisse sissekirjutama. Ehk siis kõik protseduurid olid üksteisega seotud. Egas siis midagi, kui vaja, siis vaja. Algus läks küllaltki sujuvalt. Aga ma olen siin täpselt kahel korral vihastanud ja see on nende bankade pärast. Ma ei saa aru, miks see süsteem vahepeal nii keeruline peab olema. Sul on vaja nii mitmeid dokumente ja siis sa pead veel maksma selle kaardi avamise eest, kui sa välisüliõpilane oled. Aga kui aus olla, siis ma ei usu, et see on kergem ka sellele välismaalasele, kes tuleb eestisse õppima. Kindlasti on ka temal vaja teha küllaltki palju paberitööd. Ma arvan, et keegi meist ei ole mõelnud sellele, kuidas välisüliõpilane eestis pangakonto avada saaks, või kas näiteks hollandlased saavad oma kaardiga ka eestis maksta. (muide, nemad ei kasuta Visa ja Maestro kaarti nagu põhjamaalased seda teevad). Nii et ei ole hullu. Ma saan hakkama ja oskan edaspidi ka teistele nõu anda. :)
Ja veel ük asi, millest ma mõelnud olen. Kui ma olin Eestis, siis välismaale minek oli vägagi suur asi. Ma kujutan ette, et kui ma oleksin reisinud Amsterdami, siis ma oleksin väga õnnelik olnud. See ei tähenda kindlasti seda, et ma praegu ei oleks, sest mulle tõesti meeldib Holland ja ma arvan, et siinsed linnad on väga kaunid! :) Aga. Siin reisides ei teki mul välismaaloleku tunnet. Ma olen kogu aeg justkui kodus. Istun rongi peale ja sõidan Amsterdami või Rotterdami või Maastrichti ja õhtul koju tagasi. See on umbes nagu istuda hommikul rongi peale, et sõita Tallinnasse ja õhtul tagasi Tartusse. Ja mõelda vaid, kui saaks Saksamaale sõita. Siin olles olen väga palju kuulnud, et Saksamaal on tõelised jõuluturud, mis on väga populaarsed ja üle Euroopa kuulsad. Me võtsime hommikul rongi, kaks tundi ja olimegi Düsseldrofis. Teadsin küll, et lähen teise riiki ja oli küll see soe põnevil-oleku-tunne sees, kui lähed uude kohta, aga see ei ole see: oo, ma olen välismaal tunne. Ma ei oska seda paremini kirjutada ja tõenäoliselt ei saa te seda ka endale ette kujutada, aga vb mõistate, mis ma öelda tahtsin.
Natukene rongi juttu veel. Vb see aitab mu eelnevat juttu lahti mõtestada. Teate, kui kummaline on mõelda (ja ka kogeda), et istud rongi peale, sõidad teise riiki ja tuled õhtul tagasi. See kõik toimub ühe rongipiletiga, keegi ei kontrolli ID-kaarti ega passi, kuna tegelikult ma ju ületasin ikkagi riigipiiri ja mul ei ole vaja vahetada selleks raha, et teises riigis midagi osta. See kõik on lihtsalt ülilihtne. Ma mõtlesin aga selle üle, kuidas siis rongiliiklus toimus, kui ei olnud Schengenit. Kas siis rongiga riigipiiri ületades pidi dokumenti näitama? Või kas kontrolliti kusagil su pagasit? Kui keegi teab, võib mulle kirjutada. :) Aga igatahes on see väga tore, et kõik nii sujuvalt toimib. :)
Täna käisime Düsseldorfis Christmas marketil. Kuigi meil ei ole veel lund, siis ma tunnen täielikult, et minu südames on juba jõulud. Kaks päeva tagasi tegime jõululoosimise, nii et igaüks sai endale ühe sõbra, kellele ta teeb jõulupaki ning pidu toimub meil tuleval reedel. Mul on juba välja mõeldud ka, mis ma teen ja postitan selle järgmisel korral ka blogisse. Aga Saksamaal käimine andis viimase tõuke minu jõulutunde tekkimisele. Düsseldorfi südalinnas oli 6 platsi, millel pakuti erinevaid kaupu müügiks ja loomulikult ei puudunud sealt ka traditsioonilised sakslaste söögid ning hõõgvein ja munaliköör. Ja jõululaulud!!!
Ning ma tundsin, et ma igatsen neid dekoratsioone poodide vaateakendel ja valgusteid majadel, mida meil hakatakse üles panema eestis vist juba novembri keskpaigast. Hollandis on kaunistused ainult tänavatel, ehk siis midagi sellist nagu Tartus Rüütli tänaval. Saksamaal aga oli jõuluhõngu tunda tõesti igal pool.
Ja Düsseldrofis oli murdmaasuusatamise MK etapp eile ja täna. See oli kohe südalinnas, piki Rheine jõge. Kuna Eestis olles on alati etapi vaatamiseks piletit vaja ning kuna meie peamine eesmärk oli siiski jõuluturg, siis ma piletite hindasid vaatama ei hakanud. Koju jõudes mu uudishimu oli aga kahjuks liiga suur ning ma vaatasin järgi ja selle võistlusel ei olnudki piletit. Ma olin nii pettunud, ma olin ainult kilomeetri kaugusel sellest, et seda võistlust näha ja eestlastele kaasa elada. Aga no, mis siis ikka. Tegime võistlusrajaga ja maskotiga pildid ära, nii et need, kes ei tea, võiksid arvata, et me siiski nägime ka võistlust. :D
Video pärast MK etappi Saksa esinejast.
Ma olen happy! :)
Mõnusat jõuluaega kõigile ja olge tublid! :) Kallistan!!!
Monday, November 21, 2011
Sinterklaasi ootel
Ma pole ju mitu nädalat siia midagi kirjutanud, nii et nüüd on viimane aeg see viga parandada.
Oma vaheaja lõpul 27.-30. oktoobrini käisime me erasmuslastega Tour to the Westil, mis oli kindlasti väga meeldejääv ja meid veelgi enam kokku liitev. Toon siis välja need paigad, mida külastasime:
* Zaanse Schans, mis asub Põhja-Hollandis. See on küla, mis on kokku pandud ajaloolistest, hästi säilinud tuuleveskitest ja majadest. 1970ndatel toodi siia muuseumipiirkonda kokku umbes 35 maja, milles on kunagi elatud, tuuleveskid on ehitatud pärast 1574. aastat. Meile räägiti ka juustuvalmistamisest, käisime tuuleveskis sees ning nägime, kuidas valmistatakse puukingasid.
* Käisime mere ääres, ja tõesti, mere-ja maismaatase on samad, ehk siis, kui midagi peaks juhtuma vallidega, on Holland täiesti üleujutatud. Ja Hollandis on lisaks riigi valitsusele ka valitsus, mis tegeleb veega seotud probleemidega.
The country is also subdivided in water districts, governed by a water board, each having authority in matters concerning water management. As of 1 January 2005 there are 27. The creation of water boards actually pre-dates that of the nation itself, the first appearing in 1196. In fact, the Dutch water boards are one of the oldest democratic entities in the world still in existence.
*Den Haag, kus asub Hollandi valitsus, parlament ja kohus ning teiste riikide esindused.
Escher Museum:
*Delft
*Den Haagis mere ääres
*Kinderdijk- Selleks, et maad kuivendada, ehitati 1740.ndatel sinna tuuleveskitel põhinev süsteem. Ja need tuuleveskid on ka ühed vanimad Hollandis. Kinderdijk on alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus.
Peamine põhjus, miks ma pole blogisse midagi kirjutanud, on see, et meil on siin tõesti väga palju õppida. Sel teisipäeval oli meil eksam, mille ma sain selle tehtud. Jee!
See koosnes 88 tõene/väär lausest ja selleks, et eksamist läbi saada, pidi hindeks olema 5,5. Taustainfoks nii palju, et hindeid pannakse siin 10-palli süsteemis ja eksam on sooritatud, kui hinne on üle 5,5.Ma sain tulemuseks 6,2 punkti, ning õigeid vastuseid oli 70%.
Kokku umbes pooled said tulemuseks enam kui 5,5 punkti, ülejäänud kukkusid läbi, ehk siis teise eksami peavad nad sooritama nii palju paremini, et kahe eksami keskmine oleks 5,5, muidu tuleb järeleksamile minna. Ja erasmuslastel olid kõige paremad tulemused, nii et tasub meie üle uhke olla. :D
Samuti olen ma vahepeal oma poster presentationi ette kandnud. Sellega jäin ma väga rahule. Pidime tegema konverentsi postri ja see nägi küll minu arvates üsna selle moodi välja. Kuna ma kasutasin aga kvalitatiivseid materjale, siis oli raske postrit teha, kuna sinna on soovitatav lisada tabeleid ja graafikuid. Järgmine kord tean, et teema tuleb valida pigem selline, kus saab joonistelt andmed välja lugeda, ehk siis tuleks kasutada kvantitatiivseid uurimusi.
Ühel laupäeval käisime Salla ja Tuomasega Maastrichtis, mis asub täiesti Lõuna-Hollandis. Jalutasime linnas ringi ja vaatasime mõned tähtsamad vaatamisväärsused üle. Käisime ka Sint-Pietersbergis, mis on kesklinnas paari kileomeetri kaugusel väikese mäe? otsas. Sealt avanes lummav vaade kogu linnale tänu kaunile päikselisele sügisilmale ning puud olid värvunud kollase-oranzi-punasekirjuks.
Kuna Maastricht on Belgia piirile väga lähedal, siis seal müüakse traditsioonilisi Belgia vahvleid, mida müüakse ka vahvlisse sisse surutud šokolaadipulkade ja jäätisega.
Vahepeal oleme veel filme vaadanud õhtuti. Kõige suurema elamuse on mulle jätnud Blood Diamond, soovitan kõigil vaadata!
Salla küpsetas meile kaneelirulle, mm.. nii kodune tunne tekkis. Süüa neid piimaga, kui nad on just ahjust tulnud. Super! Samal õhtul kokkasid ka Aleixi vanemad meile hispaania toite.
Ja meil oli siin ka muffiniõhtu, kus kokkasime ja seejärel mängisime Reis ümber maailma. Rubriigist tunnen end noorena jälle. :)
Ja nagu ma vist juba maininud olen, siis 5.detsembril tähistatakse siin Sinterklaasi. Mis on siis põhimõtteliselt sama, nagu jõulud. Eelmisel laupäeval saabus Sinterklaas Hispaaniast Hollandisse ja siin on siis pildid temast.
Ja enne teisipäevast eksamit käisime Sanna, Salla, Olivia ja Tuomasega hollandi U-21 koondise mängu vaatamas šotimaa vastu. Enamus publikust moodustasid kuni 12-aastased lapsed ma arvan, kes olid koos oma vanematega mängu tulnud vaatama. Kuigi oli kuulda ainult laste kilkeid, siis tore oli sellegi poolest. :) Vaadake teist väravat, mille hollandlased lõid.
Sellel neljapäeval käisime üle mitme nädala linnas peol. Vahepeal on olnud küll meil Vossenveldis pidusid, aga see on olnud ka kõik. Mu kursaõde Nicky tuli siia ja siis tegime õhtusöögiks pastat ning sõime magustoiduks tüüpilisi hollandi kooke. Seejärel mängisime Bailale analoogset mängu ning läksime peole. Me ei pannud jopet riidehoidu, kuna selle eest pidi maksma 1,5 eurot.. aga kui hakkasime koju minema, siis me oma jopesid enam ei leidnud. Riidehoiust vaatasid vastu aga meie joped, kuidas nad sinna sattusid- ma ei tea, aga vaja meil neid oli. Õnneks oli baari sulgemiseni ainult 15 minutit aega, nii et siis lihtsalt ootasime, kuni enamus inimesi oli lahkunud ja siis saime oma joped kätte, kuna teadsime, mis meil taskutes asub. Edaspidi ma olen nõus maksma riidehoiu eest!
Reedel käisime uisutamas. Esimesel korrusel oli hokiväljak, kus käisid treeningud, ja teisel korrusel oli uisurada, umbes sama pikk nagu A le Coq spordis see ülemine jooksurada. Vahepeal käisime all kohvikus šokolaadijook joomas, millele pandi peale kuhjaga vahukoort ja raputati veel kaneeli ka. Ning baar oli küllaltki hämar, küünlad põlesid ja rahulik muusika mängis, see oli nii hubane ja kohe tekkis talve ning jõulutunne. Mõnus!
Laupäeval olid Aleixi ja Anna korvpallivõistlused. Mõlemate meeskonnad võitsid, aga esimest korda ma pean tõdema oli naiste mäng paljupalju huvitavam ja parema tasemega, kui meeste oma.
Õhtul oli meil siin pidu, kuna meil oli kõigi erasmuslaste peale kokku 14 külalist.:D Paljude sõbrad on tulnud siia külla, pluss veel vossenveldi teiste korruste sõbrad. Meeldejääv, nagu ikka!
Seoses sellega tahan öelda, et Karl, Kristi, Reili ja Allan- ootan teid! :)
Eile käisin vabatahtlikuks "seven hills run"il. Sellel oli 23 000 osalejat ning 15 km jooku võitis Haile Gebreselassie ajaga 42.42. Kuna osalejaid on nii palju, siis esimesed on juba ammu lõpetanud, kui viimased ei ole veel startidagi saanud. Stardikoridor on terve tänava pikkune ja väravate külge seotakse oma jakke. Selleks, et end külma eest kaitsma, kandsid päris paljud sportlased kilekotte või siis vihmakeepe, kuna lihtsalt enne, kui sa startida saad, läheb nii kaua aega.
Mina olin kohvipunktis, kus müüsin 1,5 euro eest kohvi, teed, sokolaadijooki, cappucinot, tomati- ja kanasuppi. Vähemalt osad hollandi sõnad on mul küll nüüd täiesti selged. "tomaten- of kippensoep", "dit kant", "alstublieft" etc.
Tänasest hakkan jälle õppima! Kuu aega veel ja siis saab välja teenitud puhkusele. :)
Oma vaheaja lõpul 27.-30. oktoobrini käisime me erasmuslastega Tour to the Westil, mis oli kindlasti väga meeldejääv ja meid veelgi enam kokku liitev. Toon siis välja need paigad, mida külastasime:
* Zaanse Schans, mis asub Põhja-Hollandis. See on küla, mis on kokku pandud ajaloolistest, hästi säilinud tuuleveskitest ja majadest. 1970ndatel toodi siia muuseumipiirkonda kokku umbes 35 maja, milles on kunagi elatud, tuuleveskid on ehitatud pärast 1574. aastat. Meile räägiti ka juustuvalmistamisest, käisime tuuleveskis sees ning nägime, kuidas valmistatakse puukingasid.
The country is also subdivided in water districts, governed by a water board, each having authority in matters concerning water management. As of 1 January 2005 there are 27. The creation of water boards actually pre-dates that of the nation itself, the first appearing in 1196. In fact, the Dutch water boards are one of the oldest democratic entities in the world still in existence.
parlamendihoone:
Escher Museum:
Peamine põhjus, miks ma pole blogisse midagi kirjutanud, on see, et meil on siin tõesti väga palju õppida. Sel teisipäeval oli meil eksam, mille ma sain selle tehtud. Jee!
See koosnes 88 tõene/väär lausest ja selleks, et eksamist läbi saada, pidi hindeks olema 5,5. Taustainfoks nii palju, et hindeid pannakse siin 10-palli süsteemis ja eksam on sooritatud, kui hinne on üle 5,5.Ma sain tulemuseks 6,2 punkti, ning õigeid vastuseid oli 70%.
Kokku umbes pooled said tulemuseks enam kui 5,5 punkti, ülejäänud kukkusid läbi, ehk siis teise eksami peavad nad sooritama nii palju paremini, et kahe eksami keskmine oleks 5,5, muidu tuleb järeleksamile minna. Ja erasmuslastel olid kõige paremad tulemused, nii et tasub meie üle uhke olla. :D
Samuti olen ma vahepeal oma poster presentationi ette kandnud. Sellega jäin ma väga rahule. Pidime tegema konverentsi postri ja see nägi küll minu arvates üsna selle moodi välja. Kuna ma kasutasin aga kvalitatiivseid materjale, siis oli raske postrit teha, kuna sinna on soovitatav lisada tabeleid ja graafikuid. Järgmine kord tean, et teema tuleb valida pigem selline, kus saab joonistelt andmed välja lugeda, ehk siis tuleks kasutada kvantitatiivseid uurimusi.
Ühel laupäeval käisime Salla ja Tuomasega Maastrichtis, mis asub täiesti Lõuna-Hollandis. Jalutasime linnas ringi ja vaatasime mõned tähtsamad vaatamisväärsused üle. Käisime ka Sint-Pietersbergis, mis on kesklinnas paari kileomeetri kaugusel väikese mäe? otsas. Sealt avanes lummav vaade kogu linnale tänu kaunile päikselisele sügisilmale ning puud olid värvunud kollase-oranzi-punasekirjuks.
Kuna Maastricht on Belgia piirile väga lähedal, siis seal müüakse traditsioonilisi Belgia vahvleid, mida müüakse ka vahvlisse sisse surutud šokolaadipulkade ja jäätisega.
Vahepeal oleme veel filme vaadanud õhtuti. Kõige suurema elamuse on mulle jätnud Blood Diamond, soovitan kõigil vaadata!
Salla küpsetas meile kaneelirulle, mm.. nii kodune tunne tekkis. Süüa neid piimaga, kui nad on just ahjust tulnud. Super! Samal õhtul kokkasid ka Aleixi vanemad meile hispaania toite.
Ja meil oli siin ka muffiniõhtu, kus kokkasime ja seejärel mängisime Reis ümber maailma. Rubriigist tunnen end noorena jälle. :)
Ja nagu ma vist juba maininud olen, siis 5.detsembril tähistatakse siin Sinterklaasi. Mis on siis põhimõtteliselt sama, nagu jõulud. Eelmisel laupäeval saabus Sinterklaas Hispaaniast Hollandisse ja siin on siis pildid temast.
Ja enne teisipäevast eksamit käisime Sanna, Salla, Olivia ja Tuomasega hollandi U-21 koondise mängu vaatamas šotimaa vastu. Enamus publikust moodustasid kuni 12-aastased lapsed ma arvan, kes olid koos oma vanematega mängu tulnud vaatama. Kuigi oli kuulda ainult laste kilkeid, siis tore oli sellegi poolest. :) Vaadake teist väravat, mille hollandlased lõid.
Sellel neljapäeval käisime üle mitme nädala linnas peol. Vahepeal on olnud küll meil Vossenveldis pidusid, aga see on olnud ka kõik. Mu kursaõde Nicky tuli siia ja siis tegime õhtusöögiks pastat ning sõime magustoiduks tüüpilisi hollandi kooke. Seejärel mängisime Bailale analoogset mängu ning läksime peole. Me ei pannud jopet riidehoidu, kuna selle eest pidi maksma 1,5 eurot.. aga kui hakkasime koju minema, siis me oma jopesid enam ei leidnud. Riidehoiust vaatasid vastu aga meie joped, kuidas nad sinna sattusid- ma ei tea, aga vaja meil neid oli. Õnneks oli baari sulgemiseni ainult 15 minutit aega, nii et siis lihtsalt ootasime, kuni enamus inimesi oli lahkunud ja siis saime oma joped kätte, kuna teadsime, mis meil taskutes asub. Edaspidi ma olen nõus maksma riidehoiu eest!
Reedel käisime uisutamas. Esimesel korrusel oli hokiväljak, kus käisid treeningud, ja teisel korrusel oli uisurada, umbes sama pikk nagu A le Coq spordis see ülemine jooksurada. Vahepeal käisime all kohvikus šokolaadijook joomas, millele pandi peale kuhjaga vahukoort ja raputati veel kaneeli ka. Ning baar oli küllaltki hämar, küünlad põlesid ja rahulik muusika mängis, see oli nii hubane ja kohe tekkis talve ning jõulutunne. Mõnus!
Laupäeval olid Aleixi ja Anna korvpallivõistlused. Mõlemate meeskonnad võitsid, aga esimest korda ma pean tõdema oli naiste mäng paljupalju huvitavam ja parema tasemega, kui meeste oma.
Õhtul oli meil siin pidu, kuna meil oli kõigi erasmuslaste peale kokku 14 külalist.:D Paljude sõbrad on tulnud siia külla, pluss veel vossenveldi teiste korruste sõbrad. Meeldejääv, nagu ikka!
Seoses sellega tahan öelda, et Karl, Kristi, Reili ja Allan- ootan teid! :)
Eile käisin vabatahtlikuks "seven hills run"il. Sellel oli 23 000 osalejat ning 15 km jooku võitis Haile Gebreselassie ajaga 42.42. Kuna osalejaid on nii palju, siis esimesed on juba ammu lõpetanud, kui viimased ei ole veel startidagi saanud. Stardikoridor on terve tänava pikkune ja väravate külge seotakse oma jakke. Selleks, et end külma eest kaitsma, kandsid päris paljud sportlased kilekotte või siis vihmakeepe, kuna lihtsalt enne, kui sa startida saad, läheb nii kaua aega.
Mina olin kohvipunktis, kus müüsin 1,5 euro eest kohvi, teed, sokolaadijooki, cappucinot, tomati- ja kanasuppi. Vähemalt osad hollandi sõnad on mul küll nüüd täiesti selged. "tomaten- of kippensoep", "dit kant", "alstublieft" etc.
Tänasest hakkan jälle õppima! Kuu aega veel ja siis saab välja teenitud puhkusele. :)