Kõigepealt aga: Aitäh Reili! Ma sain su kaardi kätte :) Väga südantsoojendav tunne on kelleltki postiga kiri saada. See on midagi erilist... ei anna ju võrrelda, kas keegi saadab kirja meiliga või kirjutab käsitsi ja siis rohkem kui nädala pärast saad selle kätte ja enne lugema hakkamist oled ootusest nii põnevil, nagu väike laps.
Eelmisel pühapäeval käisime Alvaro ja Oliviaga Anna korvpallivõistlust vaatamas. Ta on nüüd kohalikus korvpallimeeskonnas ja neil on üle nädala võistlused, kus me saame kaasa elamas käia. Kuigi seal publikut peaaegu et ei olnudki, maksimum 10 inimest, siis seal oli kolme tüdruku isad, kes juhendasid oma tütreid nii valju häälega, et isegi treenerit ei olnud kuulda. Anna mängis väga hästi ja kuigi ta on meeskonnas alles väga uus liige, siis selle kohta sai ta minu meelest päris palju mänguaega.
Anna on punases.
Eile jooksmas käies nägin spordikooli juures umbes 5-aastaste poiste jalgpallivõistlust. Tõesti, pall oli umbes pool nende pikkusest. Ning nende vanemad elasid neile nii tulihingeliselt kaasa, et vahepeal tundus, et see on pigem vanemate kaasaelamisvõistlus. Ma pooldan täielikult seda, et vanemad käivad oma laste võistlusi vaatamas ja toetavad neid kõigis nende tegemistes. Aga samas vahepeal tundub, et vanemad võtavad võitmist-kaotamist liiga tõsiselt. Laste jaoks, kui nad on viis aastat vanad, on see kõik ju kõigest mäng ja läbi mängu nad arendavad nii oma motoorseid oskusi kui ka sotsiaalseid oskusi ja meeskonnatööd. See on kõige tähtsam :)
Alvaro hakkas rääkima, et inglise keeles on nii raske vahet teha, kas räägid sõbrast, kes on tüdruk, või sõbrast, kes on poiss. Kui ütled lihtsalt: my friend is visiting me, siis sa kunagi ei tea, mis soost ta on. Alles järgneva lausega saad sa võib-olla aru, kellega tegu on. Ja ei saa öelda ju boyfriend or girlfriend.
Reedel käisin Eftelingis koos Eetu, Tuomase, Robi, Nicky (kaks kursakaaslast) ja Marciga (meie õppejõud). Algul mulle tundus imelik, et kuidas õppejõud meiega ka kaasa tuleb. Aga seal olles oli see nii loomulik. Tal on endal neli last, nii et ta käib Eftelingis peaaegu iga aasta. (pm nii pea kui laps kõndima hakkab, viiakse ta Eftelingi ja kõik hollandi lapsed on seal mitmeid kordi käinud). Tal oli kogu eftelingi kaart peas ja teadis kuidas shortcute teha, et kiiremini järgmise atraktsioonini jõuda :D Ja ta käis kõigil rollercoasteritel ja atraktsioonidel ning nautides seda, nagu me kõik. :) See oli tõeliselt meeldejääv ja ma mõistan lapsi, kui nad sulgemise ajal nutma hakkavad, et nad ei taha veel koju minna. Tegu on lõbustuspargiga, mis on nagu muinasjutumaa ja kus on erinevaid atraktsioonid. See on mõeldud kogu perele, nii et tõesti, igas vanuses lastel ja vanematel on seal põnev.
http://www.efteling.com/ Siin on kodulehekülg.
Videod, mis ma tegin:
ma ei hakka siin seda rohkem kirjeldama, usun, et pildid annavad parema ülevaate:
Nad üritasid võtit kätte saada:
See pilt on tehtud näidendist. Siin olid ka ratsutajad, kes tegid erinevaid trikke. Üks hobune aga ei allunud ratsanikule, nii et hobune hüppas ratsanikule peale ja ratsanik viidi lavalt ära kahe mehe vahel.
Selle suure kummiga käisime me sõitmas lausa kolm korda, kuna ma olin ainus, kes kuiv oli.. ja kuivaks ma ka jäin. :)
See oli mu lemmikatraktsioon: flying dutchman. See oli küllaltki lühikene rollercoaster, kuhu julgesin ka mina minna. Pildid on ainult väike osa sellest:
See oli super! :)
Ja eile oli teine päev, kus ma tundsin, et olen ikka veel väike laps. Juba ammu oli meil Sallaga plaanis minna pannkoogirestorani, mis asub laevas. Laev teeb 2,5 tunnise reisi mööda jõge ning samal ajal saad süüa nii palju pannkooke, kui soovid. Kuna Sallal tuli sõbranna külla ja ilm oli väga ilus, siis otsustasimegi selle nüüd ette võtta. Need pannkoogid olid suurepärased. Pildid räägivad enda eest:
Kaks nädalat tagasi käisime klassiga anatoomia muuseumis. Kas keegi füsiodest mäletab, kas meil anatoomia preparaadid olid ka lahuse sees, nii et said vaadata sealt täpselt kõiki lihaseid? Siin olid ja see oli nii hea meeldetuletuseks. Raamatust vaadates on ikka kõik palju kunstilisem ja ebareaalsem kui päriselt. Ja mu kursavennad laulsid seal "sepapoiste" laulu, mis orginiaalis prantsuse keeles on Frère Jacques ja hollandi keeles on "Vader Jakob". Googeldades leidsin, et see laul on olemas peaaegu kõigis keeltes ja enamasti on levinud sellised ingliskeelsed sõnad:
Brother John, Brother John,
Are you sleeping? Are you sleeping?
Morning bells are ringing, Morning bells are ringing.
Ding, dang, dong, Ding, dang, dong.
Sellel ei ole aga midagi tegemist tööd tegevate seppadega. Isegi soome keelest tõlkides on sõnad seotud magamisega. :D
Olge tublid! Kirjutan varsti jälle :)
No comments:
Post a Comment